Vahtraninad õppisid liiklustarkust ja kordasid üle, mis on helkur, miks seda kandma peab ja kuidas see meid kaitseb. Lapsed oskasid hästi küsimustele vastata ning lisasid, kus ja millised helkurid nende riietel või kottidel on. Seejärel läksime pimedasse magamistuppa, kus oli üles seatud väike liikluslinnak. Valgusallikaks oli mänguautole kinnitatud taskulamp ning jalakäijateks KVL lillad karukesed. Lapsed püüdsid üles lugeda, mitut jalakäijat nad Sõber Sebra juures näevad. Kõik said kokku kolm tublit liiklejat, kõigil helkur küljes säramas. Lähemalt uurides selgus, et teeääres seisis veel 5 jalakäijat, kes pimedas täiesti nähtamatuks muutusid, sest neil helkurit ei olnud. Edasi mängisime rollimängu, kus lapsed olid autod, mis paraja hooga sebra suunas sõitsid, taskulambid auto tulesid matkimas ning iga hetk võis mõni helkurita jalakäija sebrale joosta. Lapsed tõdesid, et helkurita jalakäijaid oli väga raske märgata, ning kui nad teele jooksid, siis iga kord ei õnnestunudki õigel ajal autot pidama saada. Kuna kõik lapsed nii hästi liiklustarkust teadsid, jagas Sõber Karu kõigile väikesed karu kleepsud. Kunstitegevuses värvisid lapsed tublit jalakäijat, kellel helkurid ilusti parem ja vasakul pool säramas. Helkurite kohale kleepisid lapsed säravast paberist kujundi.
top of page
bottom of page
コメント