top of page

Küünlapäev

Küünlapäev oli üks tuntumatest talvepoolituspühadest, tema olulisusele saartel, Läänemaal ja mujal osutab nn järelpäevade arvukus – siis liikusid mehed õlut või muud pühade lõpetust norides ringi. Järelpäevi nimetati tahipäev, küünlalühtripäev ja muude põhipäeva nimedest tuletatud hüüdnimedega.


Küünlapäeval pidi pool inimeste ja loomade toidust alles olema. Tavaks oli ütelda, et sel päeval murtakse talve selgroog, talve süda lüüakse lõhki, kõrred hakkavad lund vihkama/pelgama, siga kõrva päikese käes paistma jne.


Küünlapäev on esimene suurem naistepüha, siis käisid naised külas ja kõrtsis, mehed tegid kodus naiste töö. Oluline oli küünlapuna ehk naistepuna joomine (seda joodi saartel, Lääne- ja Lõuna-Eestis), mis pidi tagama kena punapõskse väljanägemise.


Hommikul vestlesime lastega sellest päevast ja selle päeva tähendusest. Seejärel otsustasime teha lastega kunstitööd, lapsed kasutasid liimi ja paberit, iga laps liimis iseseisvalt küünla, tule ja paberitükke. Samal ajal rääkisime lastega küünaldest, millal neid kasutatakse, mis kujuga küünlad võivad olla ja kuidas neid õigesti käsitleda.









0 views

Recent Posts

See All

Comments


bottom of page