Kadripäev on eestlastel vana ja rikkaliku kombestikuga tähtpäev, mis tagas karjaõnne. Juba sada aastat on see aga ennekõike kadride ehk kadrisantide jooksmise aeg kui maskeeritakse ja kogutakse andeid. Laulud ja kogu kadrirituaal sarnaneb mardipäeva omaga, samuti õnnistamissõnad ja manamised, mida kadrid pererahvale lausuvad. Siiski on neiski tavades toimunud mitmeid muutusi. Näiteks palusid 19. sajandi kadrid rohkem villu jm näputööks vajalikku, vähem toiduaineid. Mida edasi, seda olulisemad olid kommid ja maiustused ning muidugi ka raha. Juba nimetusest selgub, et ringi rändasid ennekõike naised või naisteks riietunud, maskide valikus on aja jooksul toimunud suuri muutusi.
Käbid meisterdasid koostöös vanematega ajalehekunsti. Lapsevanemad lõikaisid lastele detaile, näo osadest ajakirjadest. Lapsed loendasid ninasid, suid jne ning vaatlesid sõbra nägu ja paigutasid detailid tööle.
Vaatasime nädala jooksul vahvat etendust Rõõmulill Lasteteateri poolt “Mart läheb Katri ja Kadri läheb Marti”
Etendus oli lõbus ja kaasahaarav. Lapsed said tantsida ja kaasa laulda.
Meid külastasid Pihlamarja rühma lapsed kadrisantidena, kes esitasid meile väljakutseid lõnga kerimisega, hernete korjamise ning mõistatustega. Aitäh neile!
Meie voolisime kadridele ümaraid komme.
Comments