Vahtraninade Vastlavurr

Vahtraninad tutvusid erinevate vastlapäeva kommetega. Vastlapäeval lasti liugu, et põllul lina kõrgeks kasvaks. Lina kedrati niidiks, millest perenaised vanal ajal kõik vajamineva riidekraami ehk voodilinad, rätikud ja särgiriide ise valmistasid. Lapsed katsusid linast nööri.

Söögipooliseks oli seajalgadega keedetud hernesupp ja lapsed valmistasid vanematega (tavaliselt pereisaga) seajala varbakondist vastlavurri.

Vastlavurri tegid ka vahtraninad, aga kuna seajala varbakonti rühmas võtta ei olnud, siis uuemal ajal sobib selleks ka suur nööp. Vahtraninad kasutasid lasteaia lauamängu nööpe ja need jäävad mõneks ajaks rühma, et saaks vurritamist harjutada. Vanasti võisteldi, kelle vurr kauem vurritab või tugevamat häält teeb.

Õues toimus sportlik vastlapäev, kuna sellel aastal lund ei olnud ja vastlaliugu teha ei saanud.