Kevadet otsimas

Ühel ilusal päeval suundusid Pihlamarjade lapsed väiksele matkale mere äärde, et otsida väga oodatud kevade märke. Teekond viis meid mööda Mähe oja kallast, kus kohtasime kohe alguses sinikael parte. Lapsed  oskasid eristada emas- ja isaslindu ja teadsid, et violetselt helkiva sulestikuga kaelaga on isaslind. Teekonnal märkasime veel varest, rasvatihast ja kuldnokka. Nimetasime teele jäävaid tuttavaid puid-kuusk, mänd ja kask. Lilledest olid oma väiksed ninad päikese poole sirutanud juba lumikelluke ja märtsikelluke. Mere äärde jõudes tegime vaikuseminuti harjutuse, selleks et õppida olema hetkes ja panema tähele helisid, mis meid igapäevaselt ümbritsevad. Lastele pakkus suurt rõõmu kivide korjamine. Kokkuvõttes võib öelda, et lisaks veidi soojemale õhule oli märke kevadest juba küll ning see tegi kõigil meele rõõmsaks.